6 põhjust, miks eelistada GFE45 koostootmisseadet
Kasutame metsa otstarbekalt ja jätkusuutlikult
Kellele
Ettevõtja / tootja
- Ärihooned
- Hotellid
- Turismitalud
- Korteriühistud
- Külalistemajad
- Spad ja ujulad
- Tootmisettevõtted
Arendaja
- Büroohooned
- Tehnopargid
- Korterelamud
- Eramajade elamurajoonid
avalik sektor
- Vallahooned
- Lasteaiad
- Koolimajad
- Rahvamajad
- Spordihooned
- Haiglad/polikliinikud
Põllumajandus
- Farmid
- Saekaatrid
- Viljakuivatid
- Loomafarmid
- Kasvuhooned
- Kalakasvatused
- Linnukasvatused
- Piimakarjakasvatused
Näited
Ettevõtja / tootja
Arendaja
avalik sektor
Põllumajandus
Koostootmisseade GFE45 on tõhus lahendus teie energiavajadusele nii linnas kui maal. Tänapäeval ei pea enam omama spetsiifilisi teadmisi energeetikast, et toota endale vajalikku elektri- ja soojusenergiat. Puiduhakkel töötav koostootmisseade GFE45 vähendab olulisel määral tänaseid energiakulusid ja loob võimaluse ületoodetud elektrienergia võrku müügi pealt täiendavat tulu teenida.
Lisaks märkimisväärsele kokkuhoiule annab GFE45 koostootmisseade võimaluse viia elekter ja soojus piirkondadesse, kuhu kaugküte ning elektrivõrgud ei ulatu ja nende välja ehitamine on ebamõistlikult kallis. Näiteks kaugemad maapiirkonnad ja väikesaared, milliste kogu energiavarustatuse saab soodsa energiaga tänu koostootmisseadmele edukalt tagada.
Avatud elektriturg ning Eesti taastuvenergiat soosiv poliitika on teinud võimalikuks ka koostootmisest ülejääva elektrienergia müümise elektrivõrku. See on eriliselt väärt võimalus neile, kelle energiatarbimine on kõikuv. Tänu sellele saab madalama tarbimisega perioodil koostootmisseadme enda jaoks hoopis teenima panna, müües mittevajaliku elektri ja ka sooja näiteks energiafirmale. Seda enam, et väikese vaevaga võib paigaldada ka mitu seadet, ning teenidagi tulu hoopis energia tootmisest.
Koostootmise kontekstis vähem oluline pole ka energia pakkumise jätkusuutlikkus, ehk siis energiajulgeoleku aspekt. Kui muud kodumaised taastuvad energiaallikad, nagu tuul ja päike, on väga hooajalised ja seetõttu sarnaselt välismaistele fossiilsetele kütustele üksjagu ebakindlad, annab Eesti metsarohkus võimaluse näiteks kriitilise infrastruktuuri objektidel, nagu eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse erinevad asutused, ehitada energiavarustatus märkimisväärselt soodsa hinnaga üles kodumaisele toormele – hakkepuidule. Metsamaterjali kasutamist ja taastootmist kontrollib riik rangelt ning selle saadavus on seetõttu garanteeritud väga pikaks ajaks.
Ettevõtja jaoks on isikliku koostootmisseadme suurimaks eeliseks odava hinnaga energia tarnekindlus ja märkimisväärne sõltumatus energia turuhinnast.
Arvestades, et enam kui 50% Eesti pinnast on kaetud metsaga, võimaldab isiklik koostootmisjaam kohalikku toorainet kasutades anda kindluse, et ka jaama toimimiseks vajalik hakkepuit on igal ajal olemas.
Seeläbi saate omakorda olla kindlad, et teie äri tarbeks vajalik, turuhinnast märkimisväärselt odavam, elekter ja soojus on tagatud ning kui toodetavast energiast midagi ka üle jääb, saate selle edasi müüa näiteks elektrivõrku või kütteettevõtjale.
GFE koostootmisseade võimaldab tänu oma kõrgele kasutegurile (vähemalt 92%) seadme hankimisega seotud investeeringu kiiresti tagasi teenida ning soovi korral energia müügist hoopis korralikku tulu teenima hakata.
Tänapäevased arhitektuurilised ja tehnoloogilised lahendused võimaldavad hakkepuidu gasifitseerimisel baseeruva GFE koostootmisseadmega toimetada väga puhtalt ja diskreetselt, murdes meie senised arusaamad energia tootmisest.
Seda eelkõige põhjusel, et meie seadme poolt tekitatav müra on väiksem, kui kontori akna tagant mööda sõitvate autode mürin ning seadme töö tulemusena õhku paiskuv nähtamatu “heitgaas” on puhtam kui paljude Eesti linnade õhk.
Arendaja jaoks on isikliku koostootmisseadme suurimaks eeliseks lisaks märkimisväärselt soodsale toodetavale energia hinnale ka jaama mõõtmed ja toimimise lihtsus.
Kui klassikalise koostootmisseadme gabariidid eeldavad suurt kasutatavat pinda, on GFE koostootmisjaama ja sinna juurde kuuluva hakkehoidla mõõtmed äärmiselt kompaktsed ja väga edukalt kokku sobituvad kaasaegsete hoonete tarbeks loodavate arhitektuuriliste ja tehnoloogiliste lahendustega.
GFE koostootmisseade annab võimaluse astuda ka suur samm lähemale teie arenduse rohemärgistusele, kuna toodaksite oma sooja ja elektri vaid taastuvenergiast. Nii näiteks on ka maailma ainus kuute rohetärni kandev kontorihoone – Austraalias Sydneys 2015. aastal avatud Legion House Grocon varustatud meie poolt pakutavate seadmetega.
Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad hakkepuidul baseeruva koostootmisseadmega toimetada väga puhtalt ja diskreetselt. Seadme poolt tekitatav müra on väiksem, kui igapäevaselt meie akna tagant mööda sõitvate autode mürin ning seadme töö tulemusena tekkiv õhku paiskuv nähtamatu heide puhtam kui paljude Eesti linnade õhk.
GFE koostootmisseadmete planeerimisel uusarendusse, tasub arvestada asjaoluga, et mitme liitumise ja liitumistasude asemel, annab oma koostootmisseade võimaluse piirduda vaid ühe liitumisega, hoides kokku arvestataval hulgal raha ja seda juba projekti alguses.
Avaliku sektori jaoks on isikliku koostootmisjaama suurimaks eeliseks lisaks loodussäästlikkusele ka märkimisväärne sääst küttelt ja elektrienergialt.
Koostootmisseadme tehnoloogiast tulenevalt võib väita, et tootes vajaduste tarbeks märkimisväärselt madala hinnaga elektrienergiat on tootmisel tekkiv soojusenergia tasuta kauba peale.
Lisaks on võimalik tarbimisest üle jääv elektrienergia müüa edasi üldvõrku, teenides seeläbi täiendavat omatulu. Vähem oluline pole ka energiajulgeoleku aspekt, kuna koostootmisjaamaga toodetud elekter ja soe on toodetud Eestimaal vabalt saada olevast taastuvast toormest.
Seeläbi ei sõltu riigi teenus ja selle hind enam naaberriikide energiatoorme saadavusest. Isikliku koostootmisjaama omamisel kaob ka sõltuvus elektrikatkestustest, mis on tingitud kas ilmast või liinitöödest.
Põllumajandustootja jaoks on isikliku koostootmisseadme suurimaks eeliseks lisaks madala hinnaga elektrienergia ja sooja tootmisele ka kasutatava tehnoloogia olemuslik loodussäästlikkus.
Maapiirkondades võimaldab koostootmisseade lihtsate vahenditega rajada kogu vajaliku energiatootmise koha peal rohkelt olemas olevale taastuvale toormele, hakkepuidule. Sellest tulenevalt on tagatud toorme tarnekindlus ja toodetava energia maksumus veelgi paremini kontrollitav.
Soovi korral, kui energia tarbimine seda eeldab või kui näiteks trasside puudusel on otstarbekas paigaldada seadmed erinevate tootmisüksuste juurde, on see GFE koostootmisjaamadega lihtsasti teostatav.
Tarbimisest üle jääva elektrienergia saab aga kasumlikult üldvõrku tagasi müüa ning seeläbi täiendavat tulu teenida.
MEIE TOODE
GFE45 KOOSTOOTMISSEADE
| Võimsus: | 45 kW elektri- ja 120 kW soojusenergiat (100 kW veesooja ja 20 kW õhusooja) |
| Energia tarve: | Orienteeruvalt 1-2 kW elektrienergiat |
| Mõõdud: | Pikkus 4,8m, laius 1,2m, kõrgus 2,5m, kaal ~4,5t, jalajärg 6,12m2 |
| Konstruktsioon: | Metallraam, metallplaadid koos sooja ja heli isolatsiooniga |
| Kütus: | Puiduhake |
| Hakke suurus: | 8mm kuni 63mm |
| Ideaalne kütuse niiskus: | kuni 45% |
| Kütuse ladustamine: | Väline eelkuivatusega hakkehoidla |
| Kütuse etteandmine: | Automaatne tigutransportöör |
| Kütusekulu: | 1,5-4,5m3 puiduhaket/24h, töövõimsusel 30-100% |
| Mootor: | Agco Sisu Power 8,4L, 6 silindrit, ilma turbota |
| Ühendused: | Elektrikaabel, soojatrass (pealevool ja tagasivool), interneti ühendus, GSM (eraldi SIM) |
| Tuha eemaldus: | Automaatne (1-2% tarbitud hakke mahust, kuni 500 liitrit nädalas) |
| Hooldus: | Tarbija kontroll 1x nädalas, suurem hooldus 4800h tagant |
| Automaatika: | Juhtimispult, GSM-häire, internet-juhtimine ja valve |
| Energia väljundvõimsus: | Automaatselt reguleeritav vahemikus 30-100% |
| Muu info: | Veepõhise sooja pealevool trassi +85-90C |
Eelised konkureerivate tehnoloogiate ees
Koostootmisjaama eelised
Fossiilsete kütuste, nagu erinevad naftasaadused, põlevkivi jms, tarbimise piiramise osas on maailma riigid sõlminud juba ühemõttelisi karme kokkuleppeid, muutes kütused üha kallimaks ja raskemini kättesaadavamaks. Tänu mõistuse häälele muutuvad taastuvad energiaallikad järjest atraktiivsemaks ja tasuvamaks.
Arvestades meie kliimavöötme looduse eripärasid, on siinses piirkonnas üheks kõige kättesaadavamaks ja ka kõrgeima efektiivsusega taastuvenergia allikaks puit, eelkõige hakkepuit. Tänapäeva tehnoloogilised lahendused, kompaktsed personaalsed koostootmistehnoloogiad, on muutnud kunagise tülika ja töömahuka puiduenergia tootmise lihtsaks ja efektiivseks.
Tootes ühes seadmes nii vajaliku elektrienergia kui ka sooja, on saadav soe tegelikkuses täiendav tulu, mille võrra koostootmisjaama algne investeering ennast kiiresti tagasi teenib. Tänaste hindade juures võimaldab GFE koostootmisjaam võrgust ostetavaga võrreldes kuni 70% kokkuhoidu energiakuludelt. Sellist säästu ei võimalda täna mitte ükski teine teadaolev energia tootmise viis.
Kvaliteetse puiduhakke tarnimisega seotud umbusk on tänaseks möödanik ning väiketootjale vajalikku kogust kvaliteetset haket suudavad tarnida väga mitmed ettevõtjad üle terve Eesti. Lisaks toetab taastuvate energialiikide kasutusele võttu läbi erinevate rahaliste meetmete ka Eesti riiklik poliitika. Muutes rohelise energia kasutuse igapäeva energeetikas varasemast oluliselt tasuvamaks ja kindlamaks.
Tuulegeneraatorid
Vaatamata tuuleenergia paljudele eelistele, nagu näiteks faktile, et tuuleenergia on täielikult kodumaine taastuvenergia, mille varud on rikkalikud, on tema tootmiskindlusel mitmeid kitsaskohti.
Tuuleenergia kasutamise suurimaks puuduseks on tuule hootisus, kuna tuul ei pruugi alati puhuda kui elektrit vaja on.
Seega on tuuleenergia kõikumiste tasakaalustamiseks vaja hankida muid toetavaid energiaallikaid, mis aga muudab algselt soodsana tunduva energialiigi tegelikkuses märkimisväärselt kallimaks ja seetõttu ka tasuvusperioodi ebamugavalt pikaks, ulatudes kuni 25 aastani.
Lisaks tasub tuuleenergeetika kaalumise puhul silmas pidada, et head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel asukohtadest, kus peamiselt elektrit vajatakse.
Samuti on tuuleturbiinide paigutamiseks sobivatel tuulistel ääremaadel nõrgemad elektrivõrgud, mis ei võimalda suurte tuuleparkide liitumist.
Erinevalt koostootmisjaamast ei toodeta aga tuuleenergiast ikkagi midagi muud, kui vaid elektrit. Seega on toodetava kasuliku energia hulk ühe investeeritava euro kohta väike.
Päikesepaneelid
Nii nagu tuul, on ka päike täielikult kohalik taastuvenergia, mille varud on rikkalikud.
Samas, arvestades meie geograafilist asukohta, tuleb silmas pidada, et talveperioodil suudavad päikeseenergiast toituvad päikesepaneelid töötada vaid umbes 30% võimsusega ning öisel ajal tootlus üldse puudub.
See aga tähendab, et autonoomse energiatootmise toetamiseks vajavad päikesepaneelid täiendavaid energiaallikaid, mis muudavad niigi kalli päikesepaneelide tehnoloogia veelgi investeeringumahukamaks.
Nimetatud põhjusel on päikesepaneelide tasuvus meie kliimavöötmes märkimisväärselt pikk, ulatudes isegi kuni 15 aastani.
Pelletiküte
Pelletite kütteväärtus on oluliselt kõrgem kui hakkepuidul ja pelletite käitlemine esteetilisem kui vääristamata hakkepuidul, kuid samas on pelletid ka kuni kaks korda kallim küttematerjal kui hakkepuit.
Just hind on pelletite puhul argumendiks, mis muudab nende kasutamise ebaefektiivseks. Ka tehnoloogiliselt ei sobi pelletid koostootmisjaamas kasutamiseks, kuna pelletite gasifitseerimine ei ole tulemuslik. Ehk siis saab pelleteid kasutada vaid küttekatlas. Meie Green Fuel Energy’s oleme aga veendunud, et puit on selleks liiga väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahjus põletada.
Esteetilisest käitlemisest rääkides, siis tänapäeval ei jää enam saepuru jälgegi ei hakkepuidu transportimisel ega mahutisse laadimisel ja seda tänu hakkepuidu tsisternveole ja puhurtehnoloogiale.
Gaas
Gaas on ajaloos olnud oluliseks alternatiiviks erinevatele teistele looduslikele toormetele. Ka koostootmisjaamu on ehitatud gaasiküttele ja üsna edukalt.
Samas on gaasist toodetava ühe energiaühiku hind üle kahe ja poole korra kõrgem, kui puiduhakkest saadava energia hind, mistõttu on ka gaasil töötavate seadmete tasuvusaeg oluliselt pikem, kui puiduhakkel töötavatel seadmetel. Ei ole vähem oluline, et maagaasi jaotusvõrk ei ulatu mitte kõigi soovijateni ja uue liitumise loomine on märkimisväärselt kallis. See omakorda tõstab maagaasiga koostootmise hinda veelgi.
Siinkohal tuleks kindlasti ära märkida, et gaas ei ole Eestis kohalik maavara, mistõttu ei ole võimalik kindlustada ka selle tarnekindlust.
Energiavajaduse välja selgitamine
Vajan ainult soojusenergiat
Üks GFE kompaktne koostootmisjaam toodab 100kW veepõhist ja 20kW õhupõhist soojusenergiat. Ühe kuu reaalseks tootmismahuks on 71 200kWh veepõhist ja 14 240kWh õhupõhist soojusenergiat. Tootmismahu arvutamisel on võetud arvesse koostootmisjaama hooldusaeg, mis on orienteeruvalt 6-8 tundi kuus. Toodetud õhupõhise soojusenergia soovitame tungivalt suunata koostootmisjaama hakkehoidlasse, et garanteerida tingimustele vastava niiskusega (10-18%) hakkepuit.
Juhul kui energiavajadus on suurem, saab toodetavat energiamahtu lihtsalt kasvatada, koostootmisseadmeid teineteise kõrvale lisades. Eestis seni suurim planeeritav maht on 22 kompaktset GFE koostootmisjaama ühel objektil.
GFE koostootmisjaam töötab täisautomaatselt ning soovi korral muudab oma tootmisvõimsust vastavalt tarbitava energia vajadusele vahemikus 30-100%. Soovi korral saab GFE koostootmisjaama fikseerida töötama ka kindlal võimsusel.
Toodetud soojusenergiat saab suures köetavas ruumis jaotada läbi kalorifeeride ja mõistlik oleks mõelda ka soojussalvesti paigaldamisele.
Rusikareegel on, et eluruumide võimsustarve on 20-40 W/m3 (üldlevinud 2,5m lagede korral teeb see siis 50-100W/m2), kus 20 W/m3 on väga hästi soojustatud uuseramu ning 40 W/m3 kohta on amortiseerunud hoone. Sellekohast informatsiooni saate lugeda: radiaatorikeskus.ee/tasub-teada
Tuginedes eelolevale valemile piisab ühest GFE kompaktsest koostootmisjaamast (100kW veepõhist soojusenergiat), et kütta 3750-10000m3 ehk 1500-4000m2 pinda.
Koostootmisseadmega soojusenergia tootmisel toodetakse samaaegselt ka elektrienergiat. Kui elektrienergiat, kas kogu toodetud mahus või üldse ei tarbita on võimalik ülejääv elektrienergia üldvõrku müüa. Üldvõrku müümiseks tuleb esmalt sõlmida elektritootja liitumine Elektrilevi AS–ga. Sellekohast informatsiooni saate lugeda: elektritootja liitumine
Võta meiega ühendust ja selgitame välja, kuidas vähendaksid GFE koostootmisseadmed sinu tänaseid energiakulusid.
GFE 45 koostootmisseade käitab 45 kW ABB generaatorit. Enda tarbeks kulub seadmel keskmiselt 1-2 kW elektrienergiat, mida toodab ta enesele ise. Koostootmisjaama omanikule on garanteeritud 40 kW elektrienergiat, mis on võetud aluseks tasuvusarvutuse tegemisel. Üks GFE koostootmisjaam toodab ühes kuus 28 480 kWh elektrienergiat, millest on maha arvutatud hooldusele kuluv aeg.
Juhul kui energiavajadus on suurem, saab toodetavat energia mahtu lihtsalt kasvatada, lisades koostootmisseadmeid teineteise kõrvale. Eestis on seni suurim planeeritav maht 22 kompaktset GFE koostootmisjaama ühel objektil, mille elektriline võimsus on 0,94 MW.
Kui koostootmisjaama omanik ei vaja soojusenergiat või ei tarbi seda toodetud mahus, siis on võimalusi kaks:
1. GFE koostootmisjaamaga tuleb kaasa avariijahuti, mis on suuteline kogu toodetud soojusenergia, selle mitte tarbimisel, automaatselt maha jahutama.
2. Soojuskatlamajad ja soojusjaamad on huvitatud võimalusel (soojatrassid paiknevad objektiivsel kaugusel) ületoodetud soojusenergia ostmisest. Välja müüdava soojusenergia maksumuse kokkulepe oleneb piirkonnast ja sealsest soojuse maksumusest.
GFE kompaktse koostootmisjaamaga toodetud elektrienergia maksumuseks, koos kõikide kuludega, on orienteeruvalt 5 senti kWh. Antud maksumus sisaldab ka toodetud soojusenergiat. Eel nimetatud elektrienergia maksumus on orienteeruvalt 50% soodsam, kui üleriigilisest elektrivõrgust ostetav. Lisa tulu võib tuua olukord, kus õnnestub kasutamata soojusenergia välja müüa.
Võta meiega ühendust ja arutame, kuidas vähendavad GFE koostootmisseadmed sinu tänaseid energiakulusid.
Siin kohal tuleme Sulle hea meelega abiks ning aitame ühiselt arvutada välja olenevalt asukohast ja sisseostetava energia maksumusest Sinu võimaliku kokkuhoiu ja võimaliku tekkiva tulu, mida saad teenida elektrienergia väljamüügist üldvõrku. GFE kompaktse koostootmisjaamaga saab teeninda igakuist lisatulu ka siis, kui ise energiat üldse ei tarbi.
Võta meiega ühendust ja arutame ühiselt läbi, kuidas GFE koostootmisjaamad Sinu tänaseid energiakulusid vähendaksid.
Kaks või enam seadet energia tootmiseks kasutades, maandavad kliendid samaaegselt efektiivsele tootmisele ka riske, mis on tingitud hakke kvaliteedist tingitud võimalike tõrgetega seadme töös – ühe seadme peatumisel, jätkavad teised seadmed tööd. Samuti annab mitme seadme kasutamine võimaluse teostada koostootmisjaama hooldust ilma, et teie kodu või kontor jääks ilma energiata ning kaob ära ka vajadus sel ajal kallist võrguelektrit ja -sooja tarbida. Ei maksa muretseda ka selle pärast, et energiat tänasest vajadusest üle toodetakse. Eestis kehtiv regulatsioon võimaldab nii sooja kui ka elektri tõhusalt võrku müüa ning sellega hoopis lisaraha teenida.
Võta meiega ühendust ja arutame ühiselt läbi, kuidas GFE koostootmisjaamad sinu tänaseid energiakulusid vähendaksid.
Palju õnne, oled suurtarbija! Mida rohkem tarbid, seda rohkem on sul nüüd võimalik säästa. Koostootmisjaamade soetamisarvu suurenemisel ei suurene tasuvusperiood. Kogu toodetud energia tarbimisel jääb see vahemikku 3-5 aastat, sõltuvalt tänastest energia sisseostu hindadest või tootmismaksumusest.
Hetkel Eesti suurim planeeritav GFE koostootmisjaamade park on 22 seadet ühel objektil. Kui palju soodsat rohelist energiat vajad sina?
Võta meiega ühendust ja arutame ühiselt läbi, kuidas GFE koostootmisjaamad sinu tänaseid energiakulusid vähendaksid.
Toetus- ja finantseerimisvõimalused koostootmisseadme soetamiseks
GFE45 koostootmisseadme soetamiseks ning elu-, äri- ning avalike hoonete energiasäästlikkuse kasvatamiseks on võimalik kasutada erinevaid finantsinstrumente ning on ka võimalus taodelda toetust Eesti ja Euroopa Liidu fondidest.
Toetuse saamiseks tuleb koostada taotlus rahastajale (KIK, PRIA vms). Taotlus koosneb taotlusest ja selle lisadest. Lisadeks on tavapäraselt tasuvusuuring ja tehniline projekt, mis tuleb koostada taotluse ettevalmistamise käigus. Peale taotluse kokkupanemist ja rahastajale esitamist menetletakse esitatud taotlust sõltuvalt rahastajast 2-6 kuud.
Toetustaotluse, tasuvusuuringu, tehniliseprojekti, projekteerimistingimuste taotluse, projekteerimistööde teostamise, projektijuhtimise, projekti haldamise sh paberimajanduse haldamise ja kasutusloa hankimise juures oleme oma klientidele abiks koos oma koostööpartnerite AS Infragate Eesti, Keskkonnalahendused OÜ ja Civitta Eesti–ga.
SEADME RENT
Green Fuel Energy pakub koostöös Nord Varaliising OÜ ja Fusion Varahalduse OÜ-ga oma äriklientidele võimalust soetada koostootmisseade rendiga.
Seadmesrendi tingimused
- Sissemakse alates 20%
- Periood 1 – 10 aastat
- Jääkväärtus alates 1%
Miks kaaluda seadmerenti?
- Seadmerendi korral saab vabaks jäävad vahendid investeerida äritegevusse
- Kasutusrent ei kajastu laenukohustuste hulgas ega vähenda ettevõtte krediidivõimekust
- Puudub vajadus täiendavaks tagatiseks
- Kuumaksetelt käibemaksu tagastus
- Mugav arveldamine tänu erinevate tarnijate varade liitmisele ühte kuumaksesse
- Perioodi lõpus võimalus vara välja osta
Seadmerendiga koostootmisseadme soetamine annab võimaluse vabaks jäävad vahendid investeerida ettevõtte otsesesse äritegevusse ja seeläbi teenida kasumit.
Projektijuhtimise osana esitab Green Fuel Energy kliendilt saadud informatsiooni alusel renditingimuste päringu Nord Varaliisingule ja Fusion Varahaldusele. Green Fuel Energy hoiab võimalike finantseerijatega üleval suhtlust parima pakkumise saamiseks.
FAKTOORING
Green Fuel Energy pakub koostöös Svea Finance AS-ga oma äriklientidele võimalust kasutada koostootmissadme soetamiseks faktoorigut.
Faktooring tagab kiire rahavoo ja parema likviidsuse, mis võimaldavad kasvatada müügimahtusid või teha senisest suuremamahulisemaid töid. Lisaks saab pakkuda suuremat paindlikkust maksetähtaegade osas.
Faktooringu eelised:
- Suureneb konkurentsivõime – ostjatele on võimalik pakkuda pikemaid maksetähtaegu;
- Paraneb ettevõtte likviidsus – Svea Finance maksab müüjale raha kohe kätte;
- Vähem administratiivtööd – ostjate krediidiriskide hindamise, arvete ja laekumiste haldamise ning võlglastega tegeleb Svea Finance;
Miks kaaluda faktooringut?
- Lihtsam rahavoogude planeerimine;
- Head väljavaated käibe kasvule – ettevõte saab keskenduda põhitegevusele;
- Suurem kasumlikkus – tõhus ostjatega seotud riskide juhtimine ning krediidihaldus tagavad ostjate parema maksekäitumise ja madalamad krediidikahjumid;
- Vägem bürokraatiat – optimeeritud tegevused ning täiendava finantseerimise saamiseks pole kulukad lisatagatised enamasti vajalikud.
Faktooringuga saab ettevõte keskenduda ainult tulude kasvatamisega seotud tegevustele ning vältida asjatult koormavat administratiivtööd.
Faktooring on sobiv lahendus, kui:
- Teie ettevõtte käibest enamiku moodustab müük kodumaistele äriklientidele või eksport välismaistele äriklientidele;
- Teie jaoks on oluline efektiivsus ja keskendute vaid olulisele ning soovite vähemolulise administratiivse töö usaldada usaldusväärsele partnerile;
- Suure osa Teie ettevõtte käibevaradest moodustavad pikkadest maksetähtaegadest tulenevad nõuded ostjate vastu;
- Teie olemasolevat või uued ostjad suurendavad tellimuste mahtusid ning vajavad pikemaid maksetähtaegu;
- Soovite parandada ettevõtte likviidsust;
- Teil on piiratud võimalused oma välismaiste ostjate krediidi- ja maksevõime hindamiseks;
- Soovite tõhustada ostjate haldamist ning diskreetselt parandada nende maksekäitumist.
KREDEX LAENUKÄENDUS JA TEHNOLOOGIALAEN ETTEVÕTETELE
Laenukäendus on suunatud ettevõttele, mis vajab oma tegevuseks finantseerimist pangalt või liisinguettevõttelt. Laenukäendus aitab, kui ettevõte soovib kasutada pangalaenu, liisingut või pangagarantiid, kuid selle väljastamiseks puuduvad piisavad tagatised või tegutsemisajalugu.
Laenukäenduse kasutamiseks tuleb pöörduda panka või liisinguettevõttesse. Käenduse saamiseks esitavad need vastava taotluse KredExile. Sõltuvalt käendussumma suurusest ja projekti keerukusest võtab käendusotsuse tegemine aega kuni neli nädalat.
NB! KredExi poolt pakutavad teenused võivad sisaldada riigiabi sh vähese tähtsusega abi.
Laenukäenduse tingimused:
- Kuni 75% laenu- või garantiisummast
- Kuni 75% laenu- või garantiilimiidist
- Kuni 75% liisinguvara tasumata käibemaksuta väljaostuhinnast või liisingulimiidist
- Maksimaalne käendussumma väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale on 2 mln eurot
- Maksimaalne käendussumma suurettevõtjale on 1,5 mln eurot
- Käendussumma väheneb laenu- või liisingu Lepingu kehtivuse ajal proportsionaalselt laenu- või liisingusumma vähenemisega
KREDEX TEHNOLOOGIALAEN
Tehnoloogialaen on suunatud ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja -kõrvalduse ettevõttele, mis investeerib masinatesse ja seadmetesse.
Tehnoloogialaen aitab, kui investeeringu tegemiseks kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks.
Tehnoloogialaenu taotlemiseks tuleb esmalt pöörduda panka või liisingettevõttesse, et saada otsus pangalaenu või liisingu väljastamise kohta. Panga või liisingettevõtte positiivse otsuse korral tuleb tehnoloogialaenu taotlemiseks täita taotlus.
Laenu sihtotstarve: laenu või kapitalirendi tüüpi liisingu ettevõtja omaosaluse finantseerimine, kui projekt on suunatud tehnoloogiainvesteeringute ja tehnoloogia kasutusele võtuks vajalike otseste kulude (max 20% kogu projekti maksumusest) tegemisele.
Laenu summa: kuni 2 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 40% projekti maksumusest
Intress: võrdne krediidi- või finantseerimisasutuse poolt väljastava laenu/liisingu intressimääraga või 1-2 protsendipunkti kõrgem sõltuvalt finantseerimise määrast
NB! Investeeringuga ei tohi alustada enne KredExile taotluse esitamist.
KredExi poolt pakutavad teenused võivad sisaldada riigiabi. Ettevõtja on kohustatud informeerima toetustest, mida sama projekti rahastamiseks on saadud või taotletakse.
KORTERELAMULAENU KÄENDUS
Laenukäendus sobib korterelamutele, kes soovivad võtta pangast renoveerimiseks ja elanike elukvaliteedi tõstmisega seotud tööde finantseerimiseks laenu, kuid kelle riski hindab pank tavapärasest kõrgemaks (nt kõrge võlgnike osakaal, korterelamu asub piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal või monofunktsionaalses asulas, investeering m² kohta on märkimisväärselt kõrgem kui tavapäraselt) või kes soovib kasutada KredExi käendust makseraskuste riski kindlustamiseks.
Renoveerimistööde alla loetakse tööd, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus või millega paranevad korterelamu elanike elamistingimused, s.h. elamu, elamut teenindava maa ja sellel maal asuvate elamut teenindavate ehitiste säilimiseks või nende ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks teostatavad ehitus-, heakorra- ning haljastustööd.
Kui krediidisaajaks on korteriomanike ühisusse kuuluvad korteriomanikud ja kavandatav ümberehitus või renoveerimine ületab elamu korrapäraseks korrashoiuks vajalikke kulutusi, on selles osas nõutav kõigi korteriomanike kokkulepe. Kui kulutused jäävad korrapärase korrashoiu piiresse, mis on kinnitatud üldkoosoleku otsusega, piisab korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest
Laenukäenduse taotlemiseks tuleb pöörduda panka. Laenukäendust korterelamutele väljastavad pangad: Danske Bank, Krediidipank, Nordea Pank, SEB Pank, Swedbank, Tallinna Äripank, Versobank.
Laenukäenduse tingimused:
- Kuni 75% laenusummast
- Käendussumma väheneb proportsionaalselt laenusummaga
- Käendustasu 1,2-1,7% käenduse jäägilt aastas
- Makseraskuse tekkimisel võib laenusaaja taotleda KredExilt, et KredEx maksaks ajutiselt krediidilepingu maksegraafiku järgseid makseid tema eest. KredExi maksed pangale laenusaaja asemel ei ole käenduse ettemaks, maksete tegemisest tekkivad laenusaaja kohustused sihtasutuse ees reguleeritakse nende vahel eraldi kokkuleppega. Ühisuste puhul kaasatakse valitseja tagasimaksete kogumiseks korteriomanikelt sihtasutusele ja vajadusel ka nõuete esitamiseks korteriomanike vastu.
REKONSTRUEERIMIS TOETUS
Toetatakse korterelamute rekonstrueerimist, mille raames võib rekonstrueerida ka küttesüsteemi, sh õlikatla asendamine taastuvat energiat kasutava katlaga, ehk ka koostootmisseadmega.
Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
Toetuse maksimaalne summa on 1 200 000 eurot.
LEADER-programm
Leader-programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991.aastal. Eestis tegutseb hetkel kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, kes katavad ligi 99% maapiirkonnast. Tegevusgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader meetme projektitoetuste taotluste vastuvõttu kohaliku arengu strateegia elluviimiseks.
Taotletav tegevus võib olla:
- Ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ning ehitise parendamine;
- Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemi, elektrisüsteemi ja elektripaigaldise, uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ja juurdepääsutee ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine, paigaldamine ja vastava võrguga liitumine (taristuinvesteering);
- Kavandatava ehitise projekteerimistööd, omanikujärelevalve ehitusseadustikus kehtestatud korras ning muinsuskaitseline järelevalve muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud korras;
- Mootorsõiduki, masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmine ning paigaldamine;
- nfotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
- Teostatavusuuringu koostamine;
- Tööde, teenuste ja kaupade ostmine, mis ei ole eelnevalt nimetatud tegevuse osad.
Projektitoetust võib taotleda strateegia rakendamiseks toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, seltsing kohalik omavalitsusüksus ja mittetulundusühing, sh kohalik tegevusgrupp ise. Igal kohalikul tegevusgrupil on õigus taotlejate ringi ja tingimusi kitsendada.
Projektitoetust võib taotleda strateegia rakendamiseks toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, seltsing kohalik omavalitsusüksus ja mittetulundusühing, sh kohalik tegevusgrupp ise. Igal kohalikul tegevusgrupil on õigus taotlejate ringi ja tingimusi kitsendada.
Toetuse maksimaalne suurus on kuni 200 000 eurot.
MAAPIIRKONNAS MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMISE INVESTEERINGUTOETUS
Toetust saavad taodelda:
- Mikroettevõtjast põllumajandusettevõtja (alla 10 töötaja; aastabilanss alla 2 mln euro või aastakäive alla 2 mln euro), kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust;
- Mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.
Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud:
- Ehitise ehitamine ja hoone parendamine (hoone parendamine summas 3000 – 13 000 eurot), välja arvatud lammutamine;
- Statsionaarse masina ja seadme ostmine ning paigaldamine;
- Toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (kuni 10% ehitise maksumusest);
- Toetatava ehitise omanikujärelevalve (kuni 3% ehitise maksumusest);
- Toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;
- Toetatava ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ja parkla ehitamine ehitusseaduses ning teeseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
- Toetatava ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine, veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine;
- Toetatava ehitise juurde kuuluva elektrisüsteemi ja elektripaigaldise ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning elektrivõrguga liitumine;
- Toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
- Toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;
- Toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.
Toetust antakse kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot programmiperioodil 2014 – 2020 kokku.
Keskkonnaministeerium rakendab meedet „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014 – 2020 struktuuri-toetuste vahenditest kogumahuga 222,85 miljonit €.
TOETUS RESSURSIAUDITI LÄBIVIIMISEKS
Meetme tegevuse raames toetakse ettevõtte ressursikasutuse analüüsi tegemist (ressursiauditit), mis on eelduseks edasise investeeringu taotlemisel.
Analüüse on kahte tüüpi: ülevaatlik ja detailne ning neid tellides peab firma küsima vähemalt kolme pakkumist. Ressursikasutuse analüüsi tulemuseks on stsenaarium/projekt koos soovitusliku tegevuskava, hinnangulise säästupotentsiaali, tasuvushinnangu ja seireplaaniga.
Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on ülevaatliku analüüsi puhul 2500€ ning detailse analüüsi puhul 7500€. Eesmärk on toetada 300 ettevõtte ressursiauditi läbiviimist kogumahus 1,5 mln €.
INVESTEERINGU TOETUS
Ettevõttele rakendatakse meetme tegevuse raames parima võimaliku ressursitõhusa tehnika soetamiseks ning ressursijuhtimissüsteemide ja IT rakendamise toetamiseks ELi finantsvahendeid.
Toetatavateks tegevusteks on tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud tegevused, mille eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ja suurendada Eesti ressursitootlikkust.
Oluline on innovatsioon ehk ettevõtja poolt uue või oluliselt uuendatud toote, teenuse või protsessi rakendamine.
Meetme raames on eesmärk investeerida 109 mln €
Hooldus
GFE45 koostootmisseadme korrektne hooldus kindlustab seadme pika eluea ning tagab riketeta töö. Hakkepuidul töötava GFE45 koostootmisseadme hoolduseid teostatakse vastavalt seadme töötundidele ning need võib jagada kolmeks: iganädalased ja igakuised hooldused ning aastas kaks korda teostatavad suurhooldused.
Hooldele kuluv aeg ja maksumus:
- Hooldeaja kulu nädalas: 0,5-1 tundi
- Hooldeaja kulu kuus kokku: ~4-6 tundi (hooldematerjalid ~250 €)
- Hooldeaja kulu aastas kokku: ~100 tundi (hooldematerjalid kokku ~3000 € + kuni 3500 € (korraline hooldus aastas)
Suuremate hoolduste teostamine ei ole keeruline, kuid eeldavad sertifitseeritud hooldajat. Garantiiperioodil hooldavad GFE45 koostootmisseadmeid Green Fuel Energy sertifitseeritud spetsialistid. Peale garantiiperioodi on soovi korral võimalik hoolduslepingut pikendada.
- Biosöe mahuti tühjendamine. Biosütt tekib 1-2% tarbitud hakkepuidu mahust, mis on ühes nädalas orienteeruvalt 500 liitrit
- Kondensaadi paagi tühjendamine
- Mootoriõli taseme kontroll
- Gaasi puhtuse indikaatori kontroll
- Õhukompressori toimimise vaatlus
- Jahutussüsteemi rõhu kontroll
Hooldusele kuluv orienteeruv aeg:
- iga nädal 0,5-1 tund
- Liikuvate osade määrimine (pöördsiiber, tuha ja hakkepuidu tigukruvid jms.)
- Mootori jahutusvedeliku paagi täitmine
- Mootoriõli ja õlifiltri vahetus
- Mootori klappide reguleerimine (esimene reguleerimine peale 300 töötundi)
- Mootori süüteküünalde asendus
- Mootori õhufiltri asendus
Hooldusele kuluv orienteeruv aeg:
- iga kuu 4-6 tundi
- Mootori silindrirõhu kontroll
- Gaasi ohutusfiltri kontroll (vajadusel vahetus)
- Gaasifiltri kasseti puhastus (vajadusel vahetus)
- Gasifitseerija kõri temperatuurianduri vahetus
- Gasifitseerija sisetoru ja õhuti otsiku vahetus
- Gasifitseerija kõri puhastus
- Õhukompressori hooldus vastavalt tootja juhendile
- Jahutussüsteemi antifriisi vahetus (igal teisel tööaastal)
* hoolduse intervall sõltub kasutatava hakkepuidu kvaliteedist
Hooldusele kuluv orienteeruv aeg:
- iga nädal 0,5-1 tund
- iga kuu 4-6 tundi
- iga aasta 100 tundi
Koostootmisseadme hooldamiseks saab soovi korral läbida kaks koolitust.
1. Koolitus koostootmisseadme iganädalase ja igakuise hoolduse teostamiseks.
2. Koolitus koostootmisseadme iga aastase hoolduse teostamiseks.
Kui Klient soovib peale garantiiperioodi seadme hooldust ise teostada, viiakse läbi seadme hoolduskoolitus, mille käigus omandatakse seadme hooldusteostusevõimekus. Seadme hooldamiseks vajalik koolitus viiakse läbi Eestis.
Garantiiperioodil tuleb koostootmisseadme hooldamiseks sõlmida hoolduslepingu, mida on võimalik pikendada peale garantiiperioodi lõppemist.
Koostootmisseadme 99% võimalikest vigadest on seotud ebakvaliteetse hakkepuiduga. Peamine viga tuleneb sellest, et seadmele söödetakse okstega segamini haket ja oksad jäävad tiguruvi vahele kinni ning peatavad hakkepuidu pealevoo reaktorisse. Koostootmisseadme tõrgeteta töö garanteerimiseks tuleb seadmele sööta spetsifikatsioonile vastavat haket.
Green Fuel Energy OÜ omab üle terve Eesti kvaliteetse hakkepuidu koostööpartnereid, kes garanteerivad teile kvaliteetse hakkepuidu tarne.
GFE 45 koostootmisseade on lisaks eemalt läbi laivõrgu jälgitavale monitorile ja juhtimissüsteemile, varustatud ka automaatse GSM võrgu vahendusel tõrketeabe edastamise süsteemiga, mis annab seadme kasutajale koheselt mobiilile teada tekkinud võimalikust tõrkest. Kõik koostootmisseadmed testitakse tehases enne välja saatmist, paigaldamisel üllatusi ei ole
VÕiTE OLLA KINDEL,
ET GFE KOOSTOOTMISJAAMaS
kasutatav tipptehnoloogia toimib usaldusväärselt aastakümneid
Toorme hankimine
Puiduhake – kui kauaks seda jätkub?
Eesti metsamaa pindala on viimase 70 aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, kusjuures Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 5% võrra. Tootlikku metsamaad on ligikaudu 90% kogu metsa pindalast, mis näitab kõrget potentsiaali metsatööstus- ja energeetikasektorile.
Viimase 75 aastaga on metsatagavara Eestis suurenenud 3-3,5 korda. Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui ka inimmõju tulemusena. Eesti Metsanduse Arengukava 2020 kohaselt on Eestis pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 miljonit m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde.
2013. aastal kavatseti raiuda ligi 12 mln m3, kuid metsade tegelik koguraiemaht raiedokumentide andmetel oli 11 195 661 m3. Sellest Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) maal teostatud tegelik raiete maht oli 3 779 148 m3, erametsades kavandatud raiemaht 7 262 518 m3 ning muudele maadele kavandatud raiete maht 153 995 m3. RMK Arengukava 2015-2020 kohaselt näitavad arvutused, et targa majandamisega on võimalik riigimetsamaa tootlikkus viia praeguselt raiemahult kuni 5 miljoni m3-ni. Keskkonnaagentuuri metsaosakonnas tehtud uuringu kohaselt jääb aga erametsades kavandatud lageraiete mahust umbes kolmandik raiumata ja seega ilmselt ei ületanud tegelik koguraiemaht Eestis 2013. aastal 10 mln m3 piiri (Aastaraamat Mets 2013).
Eesti Erametsakeskuse arendusnõunik Indrek Jakobson on öelnud, et seda, et Eestis lõppeks puiduressurss, pole karta niipea – kui üldse kunagi, sest metsi raiutakse ainult ranges kooskõlas metsanduse arengukavaga. Samas on aga ligi kolmandik metsaressursist ikka veel kasutamata ehk et täiesti alusetu on ka hirm, nagu oleks puiduhakkega koostootmisjaamade varustamine kuidagi ebakindel.
Üleminek biomassi põletamisele soojatootmises on riiklikus plaanis teeninud nelja eesmärki: alandanud hindu, suurendanud energiajulgeolekut, vähendanud keskkonnamõjusid ning teinud võimalikuks tuhandete uute töökohtade tekke metsanduses.
Nüüd jääb lisada toodetavale soojusenergiale veel ka elektritootmine ja just seda Green Fuel Energy koostootmisjaam teile pakub.
Kuidas on puiduhakke tarnekindlusega?
On neid, kes kahtlevad puiduhakke tarnekindluses. Tegelikkuses saab see võimalik oht olla arvestatav vaid suurte katlamajade puhul, kel puudub oma vaheladu. Näitena Fortum Tartu vajab päevas 25 veoautokoormat hakkpuitu ja seda olenemata ilmast või nädalapäevast. Väikse koostootmisjaama varustamiseks ja käigus hoidmiseks on vaja vaid 1,5 veoautokoormat kuus ning ülejäänu teeb automaatika. Toormepuudus, nagu eelnevalt mainitud, meid ei ohusta – praegu ei suuda me kogu Eestis varutud puitu kaugeltki ise ära tarbida.
Eelkõige on puiduhakke kasutuselevõtt tegelik võimalus viia küttekulud alla. Lisaks loodussõbralikkusele, elektri- ja soojusenergia tootmistulu regiooni alles jäämisele on puiduhakke kasutuselevõtul eeliseid ka teise juba enam levinud toorme ees:
- Hake on oluliselt odavam kui pellet (hind/kWh).
- Hake on laialdasemalt kättesaadavam kui pellet.
- Hake on käitlemisel vähenõudlikum, pellet on väga õrn toode.
- Hakke valmistamine on odavam, kui mistahes muu kütte tootmine.
TELLIMIS- JA PAIGALDUSPROTSESS EDENEB JÄRGNEVALT
1. Koostootmisjaamade tasuvusanalüüsi ja eskiisprojekti koostamine.
Eskiisprojekti koostamisel võetakse aluseks ehitusseaduse nõuded tehnoloogilisele projektile. Tasuvusanalüüs koostatakse valminud tehnilisele projektile ja võrreldakse seda teiste sarnaste alternatiivsete lahendustega ja hinnatakse, kas valitud alternatiiv on majanduslikult kõige soodsam. Nimetatud tasuvusanalüüs on vajalik rahastuse kaasamiseks finantsasutustest.
Eskiisprojekt sisaldab: Arhitektuurne projekt, tehnoloogiliste eriosade lahendused ja tasuvusanalüüs.
Nimetatud töid teostab Green Fuel Energy OÜ partner AS Infragate Eesti.
2. Elektritootja liitumistaotluse esitamine Elektrilevi OÜ-le.
Näide: 3 koostootmisjaamaga (3x45kW) kvalifitseerub tootja pisitootjaks. Pisitootja tootmisvõimsus on 11 kW kuni 200 kW. Pisitootja liitub Elektrilevi võrguga madalpingel 0,4 kV või keskpingel 6,3–20 kV. Taotluse esitamisel saadakse Elektrilevilt esialgne hinnang liitumise tehniliste tingimuste, eeldatava liitumistasu, elektrisüsteemiga ühendatud elektrijaamade ja elektrivõrgu läbilaskevõime kohta koos elektrisüsteemi olukorda käsitlevate muude andmetega. Liitumispakkumine saadetakse 30–150 päeva jooksul, aeg sõltub liitumise keerukusest. Saadetud liitumispakkumine kehtib 60 päeva. Kui tingimused sobivad, sõlmitakse elektritootja liitumisleping ja esitatakse liitumistasu esimese osamakse arve. Pärast esimese osamakse laekumist alustab Elektrilevi elektri tagasimüügi võimaldamiseks vajalike töödega. Elektrilevi liitumispakkumise koostamise eest tasu ei küsi.
3. Ametliku hinnapakkumise koostamine.
Green Fuel Energy OÜ väljastab ametliku pakkumise, kus on välja toodud koostootmisjaamade täpne maksumus ja eeldatav hakkehoidla, etteandesüsteemide ja vajalike elektri ja soojatrassi väljaehitamise maksumus.
4. Finantseeringu taotlemine.
Finantsasutuselt saadakse eelnõusolek projekti rahastamiseks. Täpne projekti maksumus selgub peale punktide 5-14 läbimist.
5. Taotlus KredEx’ile.
Sobivuse ja soovi korral teeb finantsasutus taotluse KredEx’ile, et kaasata koostootmisjaama ostmisele Kredexi käendust.
6. Projekteerimistingimuste täitmine.
Projekteerimistingimuste saamiseks esitatakse kohalikule omavalitsusele ja teistele asjakohastele asutustele (Päästeamet, Keskkonnaamet, Elion jne) taotlus . Projekteerimistingimuste taotluses selgitatakse võimalikult täpselt mida projekteerida soovitakse. Esitatakse rajatavate hoonete asukoht ja mõõtmed, tegevusala ja millist potentsiaalset mõju see võib keskkonnale tuua. Igal tingimuste väljastajal on olemas oma väljatöötatud taotluse blankett.
7. Projekteerimistööde tellimine.
Projekteerimistööde tellimisel on vajalik jälgida, et teenuse osutajal oleks pädevus tehnoloogiliste rajatiste komplekseks projekteerimiseks. Alternatiivina võib kohe hankida projekteerimis-ehitustöövõtja, kes teostab nii projekteerimis- kui ka ehitustööd. Koheselt projekteerimis-ehitustööde tellimisel oleks soovitav, et Tellijal oleks kompetents ehituse valdkonnas olemas, et oleks tagatud piisav Tellija poolne ülevaade pakutavast projektlahendusest ja ehitustööst. Omalt poolt soovitame projekteerimistööde teostamiseks kaasata meie partneri AS Infragate Eesti.
8. Projekteerija teostab vajalikud projekteerimistööd.
Eelprojekt sisaldab: Arhitektuurne projekt, konstruktiivne projekt, tehnoloogiliste eriosade lahendused.
9. Projekti kooskõlastamine.
Kui projekt on valmis, tuleb see kooskõlastada kõikide vajalike ametkondadega ja vajadusel tuleb sisse viia tehtud täiendused ja ettepanekud.
10. Ehitusloa taotlemine.
Kui projekt on kõikide vajalike osapooltega kooskõlastatud, tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda ehitusluba. Ehitusloa saamisel saab alustada ehitustegevusega.
11. Ehitustöövõtja leidmine.
Soovi korral viiakse läbi hankemenetlus. Selleks järgitakse riigihanke seaduse põhimõtteid, et oleks tagatud võrdne konkurents potentsiaalsete pakkujate vahel, st hankedokumendid koos lähteülesandega väljastatakse vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale.
12. Omanikujärelvalve.
Lisaks ehitustöövõtja leidmisele on vajalik leida ka omanikujärelevalve teostaja, kui tellijal endal just vastavat tegevusõigust ei ole. Ka omanikujärelevalve leidmiseks tuleb läbi viia hankemenetlus.
13. Projektijuht.
Mõistlik on kaaluda projektijuhi palkamist, kes aitab kaasa eelnevate ja järgnevate etappide teostamisel ja omab ülevaadet kõikide osapoolte suhtlusest ning projekti kulgemisest, säästes sellega rohkelt tellija aega.
14. Ehituseks vajaliku põhiprojekti koostamine.
Põhiprojekt sisaldab: kasutatakse arhitektuurset eelprojekti, konstruktiivse projekti täiendused vastavalt põhiprojekti tingimustele, tehnoloogiliste eriosade lahenduste täiendused vastavalt põhiprojekti tingimustele.
15. Ehitustööde teostamine ja seadmete paigaldamine.
16. Kasutusluba.
Peale ehitustööde teostamist tuleb objektile taotleda kasutusluba, misjärgselt saab objekti kasutama hakata.
Tasuvusuuringu, tehnilise projekti, vajadusel toetustaotluse, projekteerimistingimuste taotluse, projekteerimistööde teostamise, ametkondadega kooskõlastamise, ehitusloa taotlemise, ehitushangete läbiviimise, omaniku järelvalve teostamise, projektijuhtimise, projekti haldamise sh paberimajanduse haldamise ja kasutusloa hankimise juures on Green Fuel Energy OÜ oma klientidele abiks koos oma koostööpartnerite AS Infragate Eesti ja Civitta Eesti –ga.
Referentsid
LINNA ESINDUSHOONE INGLISMAAL
Leeds linna esindushoone on üks rohelisemaid ehitisi Inglismaal. Volter koostootmisseade on paigaldatud koostöös Syngas Europe Ltd’ga ühte Põhja-Inglismaa kõige prestiižsemasse kontorihoonesse, Leeds’i linna keskplatsile. Hakkepuidul töötav koostootmisseade on paigaltatud hoone keldrisse. Seade katab peaaegu 100% kogu hoone soojusenergia ning soojavee vajadusest. Oluline osa hoone elektritarbimisest saab kaetud tänu koostootmissadmele. Tänu Volter koostootmissadmele pälvis Leeds linna esindushoone BREEAM “Excellent” tiitli.
PIIMATÖÖSTUS ROOTSIS
Rootsis, Hulstfredis asuvat piimatööstust varustab nii elektri- kui ka soojusenergiaga Volter koostootmisseade. Seadmest väljuvat 20kW õhusooja (10000m3/h, 45 kraadi) suunatakse eelkuivatusega hakkehoidlasse, et tagada seadme tööks vajaliku niiskusega puiduhake. Toodetavat veesooja kasutatakse enamuses toodangu tööstuses ja väikeses mahus ka hoone küttesüsteemides.
BÜROOHOONE AUSTRAALIAS
Austraalias, Sydney kesklinnas, kultuuripärandisse kuuluv büroohoone sai 2015 a. kõrgeima rohetärni auhinda pälvinuna maailma kõige keskkonnasõbralikuma disaini, konstruktsiooni ja küttega büroohoone tiitli. Lisaks sai hoone NABERSI hindamissüsteemi järgi kõrgeima hinde, 6 tärni energiatõhususe eest. Suurim katsumus oli leida büroohoonele tõrgeteta toimivad elektri- ja soojusenergiat tootvad taastuvenergia allikad. Kesklinna kõrghoonete vahele jääval büroohoonel tuuleenergiale ligipääs puudus, investeering päikeseenergiasse ei olnud mõistlik, vajaliku intensiivsusega päikesevalgust oleks olnud vaid 30% ööpäevast, Parimaks lahenduseks osutusid kõrge tootlikkusega hakkepuidul töötav Volter koostootmisseade, mida saab hõlpsasti paigaldada ka suure liiklus- ja kasutuskoormusega piirkondade hoonetesse. Büroohoonesse paigaltatud kaks kompaktset CO2-neturaalselt koostootmisseadet koos lisatud akupangaga garanteerivad kogu hoones vajamineva elektri- ja soojusenergia kättesaadavuse ja tänu millele on hoone nüüd täielikult eraldatud põhielektrivõrgust.
UUSELAMURAJOON OULUS, SOOMES
2014 aastal alustati Soomes, Oulus 32-st ühekorruselistest ridaelamuboksidest koosneva uuselamurajooni ehitusega. Arendus planeeriti algusest peale ilma ühegi välise energiaühenduseta, mis andis võimaluse hoida kokku märkimisväärsed summad erinevate liitumistasude pealt. Koostootmisseadest saadavat elektri- ja soojusenergiat hakati kasutama juba elamurajooni ehitamise perioodil. Kogu rajoon müüdi välja esimeste päevadega kui müüki alustati. Koostootmisseade koos teda ümbritseva hoonega, kus asub ka hakkehoidla, paikneb elamute keskel ja on täielikult müra- ning CO2 neutraalne. Koostootmissadmest väljuvad “heitgaasid” on puhtamad kui Eesti suuremate linnade õhk. Tänaseks on antud objektil sõlmitud ka üks elektriliitumine, kuna ületoodetava elektrienergia väljamüük alandab elamurajooni juba niigi soodsaid energiahindasid.
KEMPELE ÖKOKÜLA, SOOMES
Soome Ehitusinseneride Liit (RIL) valis Soome ökoküla kõige tähendusrikkamaks ehitusprojektiks aastal 2010. Kempeles asuva ökoküla, mis on Soome esimene elamurajoon, kus kogu vaja minev elektri- ja soojusenergia toodetakse koostootmisseadmega ning riiklikust põhivõrgust midagi juurde ei osteta. Kempele ökoküla uueselamurajoonis on kümme eramaja keskimise elupinnaga 150m2. Ühe koostootmisseadmega toodetud energiast piisab kogu elamurajooni energiavajaduse rahuldamiseks. Seadmest väljuvat veepõhist soojusenergiat kasutatakse eramajade põrandaküttes ja tarbevee soojendamiseks.
HOTELL & SPA KANADAS
See kaunis maakohas asuv Hotell & Spa on varustatud kombineeritult Volter koostootmisseadme ning hakkepuidukateldega, mis koostöös reguleerivada suurepäraselt maja energiavajadust kõikidel aastaaegadel.
Kontakt
Green Fuel Energy OÜ
Sõpruse pst. 157, 13417 Tallinn
Registrikood 12795418
KMKR nr EE101782670
+372 64 50 101
info@gfe.ee | www.gfe.ee
Sander Saat
Partner | Tegevjuht
Sinu kiri edastatakse aadressile sander.saat@gfe.ee .
Vastus jõuab Sinuni esimesel võimalusel.
Kiiremate küsimuste korral helista julgelt
+372 5667 6090
Meeskond
KKK
- Mis on koostootmisseade?
Koostootmisseade toodab samaaegselt lisaks elektrienergiale ka soojusenergiat.
- Kui palju energiat toodab GFE koostootmisseade?
Elektrit garanteeritult 40 kW (generaatori võimsuseks on 45 kW) e. 28 480 kWh elektrienergiat kuus ja sooja 100 kW e. 71 200 kWh soojaenergiat kuus.
- Mida tähendab soojusenergia? Kas soojusenergiat saab ka teiste tarbijatega jagada?
Soojusenergia on antud seadme puhul vesikütte ja tarbevee soojendamine ning õhusoe. Soojusenergia kantakse edasi soojustrasside ja ventilatsioonitorude abil. Kui trassid on ühendatud, siis saab soojusenergiat ka teiste tarbijatega jagada.
- Millised on GFE koostootmisseadme mõõdud?
Koostootmisseadme mõõdud: pikkus 4,82m, laius 1,27m, kõrgus 2,5m, kaal 4 500 kg.
- Kas seadmest asub midagi väljaspool, mis võtab ruumi?
Elektrivõrku ühendamise üksus
Standard mudeli mõõdud: laius 1200mm, kõrgus 1000mm, sügavus 400
Lisaseadmed vastavalt tellija vajadusele
Puiduhakke mahuti
Tuhakoguja
Kütuse konveier
Ühe lahendusena pakume koostootmisseadet koos muude osadega paigutatuna ühte hoonesse e. terviklahendust- Mis kujul koostootmisseade müüakse?
Pakume kliendile nö “rätsepülikonna” lähtuvalt konkreetsetest vajadustest. Sõltuvalt, kas seade paigaldatakse siseruumi või hoonest välja. Kas on vaja hoidlat puiduhakkele või on olemas koht, kus puiduhaket hoiustatakse ning saab hakke söötemehhanismiga põletisse suunata. Väline koostootmisseade tarnitakse koos seadet ümbritseva väikese hoonega. Siseruumi koostootmisseade tarnitakse ühes tükis. Seadme müügiga kaasneb seadme paigaldamine, ühendamine ja tööle lülitamine.
- Kui mitmele majale või millisele ettevõttele on koostootmisseade mõeldud?
Koostootmisseade GFE45 katab ca 10-15 eramaja (igal majal keskmiselt 100-150 m2 põrandapinda) aastase energiavajaduse. Täpsemate arvutuste tegemiseks ja õige seadme ning lahenduse pakkumiseks vajame konkreetse objekti(de) prognoositavat ja/või eelnevate perioodide soojus- ja elektrienergia väljavõtteid. Koostootmisseade on tasuv ka ettevõttele, mis kasutab oma tegevuses kas ainult elektrit või ainult sooja.
- Loetelu kellele on koostootmisseade mõeldud:
Tootmisettevõtted
Ärihooned
Kasvuhooned
Saekaatrid
Korterelamud
Uusarendused (igale majale ei ole vaja oma liitumist, piisab ühest liitumisest kogu arendusele)
Ühendused, mis koosnevad mitmest eramajast, hoonest, rajatisest ja tarbivad sooja ning elektrit
Vallamajad
Haiglad
Hotellid
Turismitalud
Külalistemajad
Spad ja ujulad
Koolid
Farmid
Seafarmid
Linnukasvatused
Piimakarjakasvatused
Kalakasvatused
Jne.
Lühidalt kõigile, kes tarbivad elektrit ja sooja. Mida suurem on energia vajadus, seda kiirem on seadme tasuvusaeg. Koostootmisseadme kasutuselevõtt loob rahalise kokkuhoiu juba esimesest kuust alates.- MIS ON KOOSTOOTMISSEADME TASUVUSPERIOOD?
Koostootmisseadme tasuvus sõltub konkreetsest objektist ja kui palju kasutatakse seadme toodetud võimsusest.
Näide: Koostootmisseade GFE45 toodab ühes kuus 28 480 kW/h elektrienergiat ja 71 200 kW/h soojusenergiat. Kogu seadme poolt toodetud energia kasutamisel on tasuvusperioodiks 2-3 aastat. Üldjuhul, kui seade ostetakse pangalaenuga, algab igakuine rahaline kokkuhoid esimesest kuust.- KAS LUBATUD 40kW ELEKTRIENERGIA JA 120 kW SOOJAENERGIA TOOTMINE ON GARANTEERITUD.
Koostootmisseadme generaatori võimsus on 45kW, millest vähendatakse omatarbimine ja võrkusuunamisploki tarbimine kokku umbes 2kWh. Elektri- ja soojusenergia võimsused on mõõdetud Kamstrup’i ja Schneider’i poolt heaks kiidetud mõõturitega ning tootmisvõimsused on esitatud allapoole ümardades.
- Kas on mõõdetud ka seadme heitmete kogust?
Heitmed on mõõdetud Trafin’i poolt heaks kiidetud heitgaasianalüsaatoriga ja vastavad kõikidele normidele. Tegemist on rohelise energiaga.
- Kas koostootmisseadet on ka suurema võimsusega?
Suurema energia tarbimise puhul saab paigaldada mitu seadet kõrvuti.
- Mis on koostootmisseadme maksumus?
Koostootmisseadme maksumus sõltub seadme võimsusest.
Näide: Koostootmisseade GFE 45 (40kW elektri- ja 100+20kW soojaenergiat) maksumus on 220 000 € + km.- Kas maksumuse 220 000€ sisse kuulub ka jaama jaoks vajalik betoonalus, ühendamine e. võtmed kätte?
Koostootmisseadme, seadme paigaldamise ja esmakäivitamise maksumuseks on 220 000 €
Hinnale lisanduvad:
* hakkehoidla ja hakke transportimise mehaanismide maksumus, mis sõltuvad valitud lahendustest
* kõik ettevalmistused seadme liitmiseks, seal hulgas soojustrassid, voolukaablid, seadme alus (sobib betoon ,asfalt või iga kõvem alus, mis kannatab raskust kuni 10 tonni)
* liitumistasud ja ettevalmistused toodetava energia müügiks- Kas koostootmisseadme soetamiseks saab taodelda ka toetust?
Hakkepuidul töötava koostootmisseadme soetamist toetavad KIK (kuni 50%), PRIA (kuni 40%) ja erinevad EU fondid. Toetuse summad riigiettevõtete puhul võivad ulatuda kuni 80% -ni seadme maksumusest. Seadme ostmisel panga toel pakub laenukäendust Kredex.
- Millist hooldust seade vajab?
Koostootmisseadme ostmisel tuleb seadmega kaasa täpne hoolduste manuaal.
Lihtsustatult koostootmisseadme hooldusjuhend koos hooldusvälpega:
Filtri, eelsoojusvaheti ja karburaatori tuhakoguja tüjendamine – välp 75 kuni 120 tundi (võimalik tellida suurema mahutavusega kogujad)
Ventiililuku õli lisamine tuhaeemalduse käigus või iga 150 tunni järel
Etteande salve, hakkepuidu transportööri ja leegipuhuri laagrite õlitamine – välp 600 tundi
Puugaasimootori mootoriõli ja filtri vahetus – soovitav välp 300 tundi (maksimaalne välp 600 tundi)
Puugaasimootori veepumba rihma pinge kontroll – välp 600 tundi
Puugaasimootori aku seisundi põhjalik kontroll – välp 600 tundi
Puugaasimootori süüteküünalde vahetus – välp 1200 tundi
Puugaasimootori klappide reguleerimine – esimene kord 300 tunni möödudes, edaspidi välp 1200 tundi
Karburaatori õhukoguja seisundi kontroll, vajadusel vahetus – välp 1200 tundi
Puugaasimootori õhufiltri vahetus – välp 1200 tundi
Gaasifiltri kasseti puhastamine – välp ca 4000 tundi
Koksi eemaldamine pürolüüsipiirkonnast – välp 600-900 tundi
Gaasifiltri kasseti vahetus – kord aastas
Puugaasimootori jahutusvedeliku vahetus – kord kahe aasta tagant
Suruõhukompressori hooldus tootja juhendi kohaselt
Mootorite õlivahetus tootja juhendi kohaselt (vähemalt kord 2 aasta jooksul)
Generaatori hooldus tootja juhendi kohaselt- HOOLDELE KULUV AEG JA MAKSUMUS:
- Hooldeaja kulu nädalas: 0,5-1 tundi (tuha tühjendamine ja õlitamine)
- Hooldeaja kulu kuus kokku: 4-6 tundi (hooldematerjalid ~850 €)
- Hooldeaja kulu aastas kokku: 110 tundi (hooldematerjalid aastas kokku 10639 €)
* hooldevälp oleneb kasutatava puiduhakke kvaliteedist ja koostisest
- Kes teostab hooldust ja kas seadme hooldamisega saab ostja ise hakkama?
Igapäevase hoolduse teostamise juures on oluline tuvastada, kas viga peitub hakkepuidu söötjas, kuna mitte normidele vastav hakkepuit on 95% häirete põhjustest. Ülesannetega nagu tuha eemaldamine, õli ja filtrite vahetamine ning vajadusel seadme programmeerimisega saab ostja ise hakkama. Spetsiifilisemate hooldustööde teostamiseks saab läbida soovi korral, kas koolituse või sõlmida leping ja osta hooldus teenusena sisse. Hooldusettevõte teostab töid üle terve Eesti.
- Mis on koostootmisseadme hooldusmaksumus?
Hooldusvahendite maksumus on 10639 € aastas, millele lisandub hooldusteenust pakkuva mehaaniku tunnistasu, juhul kui hooldust ise ei teostata.
- Kui kiiresti hooldusmeeskond reageerib?
Esmalt tuvastatakse seadme viga üle võrgu, kuna koostootmisseadme tööprotsessi saab jälgida läbi interneti. Enamikel juhtudel piisab vea kõrvaldamiseks abist telefoni teel. Kui vea kõrvaldamiseks peab tulema kohapeale, siis reageerimise aeg sõltub kliendi asukohast, kas päeva jooksul või hiljemalt järgmisel päeval, olenevalt väljakutse ajast.
- Kuidas jõuab hakkepuit hakkekonteinerist koostootmisseadmesse ja kas selleks on vaja eraldi inimest? Kas seadme töös võib tekkida mõni takistus?
Puiduhake jõuab koostootmisseadmesse täisautomaatse tigukruvi mehhanismiga ning eraldi inimest selleks vaja ei ole. Võimalik takistus seadme töös, mis võib tekkida on ummistus, kui hakkes esineb lubatust suuremaid tükke, mille tulemusel tigukruvi kinni kiilub.
- Millised on nõuded hakkehoidlale?
Hakkehoidla peaks mahutama vähemalt ühe nädala hakke varu, milleks on 31,5 m3. Soovitatavalt võiks hakkehoidla olla suurem. Kindlasti peab järgima seda, et hakkehoidla oleks kinnine, et hakkele vihma/lund peale ei saja. Üldjuhul transporditakse hakkepuitu 90m3 koormatena, millest tulenevalt soovitame ehitada hakkehoidla minimaalselt 110m3.
- Kui palju maksab hakkehoidla?
Hakkehoidla hind sõltub hoidla suurusest, valitud lahendusest, visuaalsest väljanägemisest, kasutatud materjalidest jpm. Meie koostööpartner aitab hakkehoidla valmistamisel. Tööde maksumus esitatakse peale soovide ja vajaduste väljaselgitamist.
- Kui palju hakkepuitu koostootmisseade tarbib?
Täisvõimsusel töötav koostootmisseade kasutab 4,5m3 hakkepuitu päevas e. 135m3 kuus.
- Millise niiskusastme ja mõõduga peab hakkepuit olema?
Koostootmisjaamale parim hakkepuit on ühtlase suurusega laastud, mõõtmetelt 1,5 – 3cm laiused ~ tikutopsi suurused, niiskusega 10-18%. Enim levinud hakkepuit on aga niiskusega 25-30%. Juhul, kui hakkepuit on niiskem kui 18%, siis seadme tootlus väheneb. Sellest tulenevalt soovitame suunata jaama poolt toodetud soe õhk hakke eelkuivatamisesse.
- Millise puuliigi puiduhaket koostootmisseade kasutab?
Sobilikud on kõik Eestis kasvavad puuliigid